Šampooni ja palsami kasutamisest

Kuidas siis pead pesta?
Kõigepealt tuleks siis pea ära kammida. See aitab hiljem märjana pusade tekkimist vältida, pealegi oleks kasulik pearasva juustepikkusele levitada ja teda seal mõjuda lasta.  Kui on teada, et päeval enam välja ei minda, siis võiks võimalikult kaua kodus rasvase peaga ringi käia ja pesta alles õhtul. Juuksed on selle eest tänulikud.
Pesemine algab siis loomulikult pea märjakstegemisest. Juuksed peaksid olema tõesti täielikult ja üleni märjad. Sageli juhtub selles staadiumis, et pea hakkab juba vahutama. Sellest võib järeldada ühte - šampoon ei ole eelmisel peapesul korralikult välja loputatud. See on loomulikult asi, mida tuleks vältida, nii juuste kui peanaha seisukohalt.
Järgmisena siis šampooni kasutamisest - lahjendada või mitte? Poešampoonid sisaldavad juba ostes palju vett, aga salongišampoonid on pigem "kontsentraadid", st peaks kindlasti lahjendama. Mina lahjendan siiski ka poešampoone - nii harva kui ma neid ka kasutan. Kuna tänapäeva inimene peseb pead tihti - mõni meist isegi iga päev - aga ülepäeviti juba väga paljud, siis võib see lahus olla vägagi vedel.
Enamik meist kasutab kindlasti palju suuremat kogust šampooni kui vajalik - õige kogus on umbes 1-eurose mündi suurune, sinna juurde siis valame vett. (Mõnda salongišampooni piisab panna vaid herneterasuurune kogus.) Lahuse võib teha väikse topsi või näiteks mingi suurema korgi sisse. Ja peseme me siis peaNAHKA. Juuksepikkus ja otsad ei vaja eraldi pesemist, neile piisab sellest, kui vaht mööda juukseid alla voolab.
Mida teha siis, kui on tunne, et juuksed pärast esimest šampoonitamist puhtaks ei saa? Sellele küsimusele vastasid isegi enamik juuksuriks pürgijaid valesti, nimelt: "Paneme šampooni juurde!". Õige vastus oleks, et loputame maha ja šampoonitame uuesti. Mina, kes ma pesen pead ülepäeviti, saan siiski ühe korraga hakkama. Teistkordne pesemine on vajalik, kui pea oli tõesti väga rasvane - või siis on kasutatud mingeid viimistlusvahendeid, mis esimese korraga ei eemaldu.
Mida peab tegema šampooni mahaloputamise ja palsami kasutamise vahepeal? Ka sellele küsimusele oskasid juuksuriõpilastest vaid mõned üksikud vastata. Nimelt - juukseid tuleks veidi rätikuga kuivatada. Vastasel korral on karv niivõrd märg, et palsam tilgub sealt koos veega maha. Pärast kerget kuivatamist aga suudab juus palsamit palju rohkem sisse imada, mis annab palju parema mõju.
Ka palsami kogusega ei tohiks liialdada. Samuti vaid mõne mündi suurune kogus kummagisse peopessa, hõõruda käsi kokku ja siis silitada õrnalt üle juuste. Rasuste juuste omanikud peaksid peanahast eemale hoidma, muidu lähevad juuksed topelt kiirusega jälle rasvaseks.
Kui kasutada maski, siis võetakse see palsami ASEMEL, mitte enam lisaks palsamile.

Alati pole muidugi viitsimist seal vannitoas nii kaua mökerdada, ja ehk pole selleks ka alati vajadust. Õnneks on tänapäeval lisaks tavalisele olemas veel nn leave-in ehk pähejäetavad palsamid, mis omakorda jagunevad veel spray-deks ja kreemjateks palsamiteks. Mõnel neist lisaks ka veel soenguvahendi toime, ehk siis annavad juustele ka kerget tuge.
Juuste kuivatamine ei tohiks toimuda nii, et nühitakse pead aktiivselt rätikuga. Vastupidi, kuivatamine peab olema äärmiselt õrn toiming, sest märjad juuksed on väga õrnad. Rätik keeratakse pähe turbaniks ja lastakse suurem vesi sinna imenduda. Ja veel üks reegel, mille vastu tihti eksitakse - seda turbanit ei tohiks seal peas hoida eriti kaua, piisab minutist-paarist. Sest vastasel korral imeb froteerätik välja liiga palju niiskust ja juukseotsad muutuvad liiga kuivaks. Nii et parim kuivamine toimub ikka õhu käes.
Seda, et märgi juukseid kammida ei tohiks, õnneks enamasti ikka teatakse. Kui seda siiski on vaja teha - näiteks kui on kiire -, siis võiks kindlasti lisada kammitavust parandavat spray-palsamit - ja kammimist alustada siis juukseOTSTEST, liikudes järk-järgult peanaha suunas.
Nonii, ei olnudki see peapesemine nii keeruline midagi.

Tupeerimisest

Vean kihla, et 9 inimest 10-st, kes seda pealkirja lugesid, on arvamusel, et tupeerimine on miski, mis jäi 60ndatesse ja mis kõlbab ainult tolleaegste "kilukarbisoengute" tegemiseks. Enamvähem sama kindel võib olla, et kõik need, kes niimoodi mõtlevad, ei oska seda tegelikult õigesti teha :)
Minu arvates on tupeerimine, kui seda õige tehnikaga teha ja õigete vahenditega toetada, üks väga hea moodus juustesse mahu lisamiseks - seda nii lahtiste kui kinnipandud soengute puhul. Mina kui õhukeste juuste omanik tean väga hästi, et ka kinnipandud soengud ei kipu üldse ilusad jääma, kui juuksed on õhukesed ja ludus. Seal ei suuda ka volüümivahud ja -spreid väga palju aidata.
Tupeerimine ei ole sama mis "tagurpidi kammimine". Ka ingliskeelne nimetus "backcombing" on siinjuures eksitav. Võibolla oled seda kunagi proovinud - ja avastanud, et see pusa, mis sa endale pähe tekitasid, oli kõike muud kui ilus, teiseks tuli selle väljakammimiseks ohverdada palju aega, energiat ja juuksekarvu.
Mida siis teadma peaks? Esiteks seda, et tupeerida tuleb eelkõige juuksejuuri. Tupeering, mis algab 2-3 cm peanahast eemal, ei aita meid edasi. Juur on see, mida on vaja tõsta ja mis peab olema kohev. Teiseks tuleb töödeldavat juuksesalku hoida lõdvalt, mitte pinges - ainult nii saab moodustada vajaliku "õhkpadja". Ehk siis - eraldame juuksesalgu, kammime ta läbi, hoiame teise käega suhteliselt lõdvalt, ja teeme siis, alustades juuksejuurte lähedalt 3-4 tagurpidikammimise liigutust. See, mis nüüd moodustuma peaks, on justnimelt suur kohev ja pehme padi, mis annab meie soengule mahtu. Selle võib veel üle piserdada juukselakiga - aga ainult sellisega, mille nimetuses on "elastic", "flexible" vmt - need lakid on mõeldud soengu tegemist abistama ja muudavad parasjagu töödeldava juukse veidi vastupidavamaks ja paremini hoidvaks - seda saab veel vormida ja soovitavasse asendisse sättida. Kui selles staadiumis kasutada fikseerivat lakki, siis ei jää muud üle, kui pead pesema suunduda.
Kui vajalikud kohad, mis volüümi vajavad, on tupeeritud, siis sätime nende peale juuksesalgud, mis on tupeerimata, ja silume need "õhkpatjade" peale. Ka siin on oluline, et neid salke mitte ei kammita peale, vaid silutakse õrnalt kammiga üle - et väljaturritavaid karvakesi peita. Ja alles siis, kui kõik on ilus ja korras, tuleb mängu fikseeriv sprei - ja lõpetuseks muidugi veel igasugused klõpsud-lilled-lipsud-pärlid, millega me oma kunstiteost kaunistame.
Selliselt tehtud tupeeringut on ka lahti kammida hoopis kergem  kui mingit oskamatult tehtud pusa. Ainult et kammimist peaks siis alustama ikka otstest - nagu tegelikult ka igapäevasel kammimisel.
Head tupeerimist!

Kuivšampoon - rasuste juuste päästja

Järgnev jutt on huvitav eelkõige neile, keda on "õnnistatud" rasuste juustega, mis enamasti kipuvad ka olema õhukesed ja hoidma peadligi. Juba vähem kui 24 tundi pärast pea pesemist tunned sõrmedega juukseid katsudes, et peanahk on ebameeldivalt rasvane. Ja kohe hakkab see ka välja paistma: juuksed tõmbuvad rasvaselt pulka ja ei hoia enam kuidagimoodi. Mida teha? Üks võimalus on iga päev pead pesta. Samas see omakorda ärritab ja kuivatab peanahka, rasutootmine aga jätkub veelgi intensiivsemalt.

Nõuka-ajal soovitati kuskil ajakirjas tõsimeeli nisujahu pähe riputada, hõõruda ja seejärjel välja harjata. Samas ka hoiatati seejärel näiteks vihma kätte sattumast - keegi ei taha ju endale tainast pähe! Sai proovitud, ja eks ta selline läbi-häda-SOS-variant oli. Juustele jäi siiski vastik hallikas kord ja puhtaks neid nimetada küll ei saanud.
Eesti aja alguses leidsin ühest tunnustatud naisteajakirjast uue nipi: beebipuuder. Seda sai kasutatud mõnda aega. Koostis on tal peenem kui jahul, seega hallikat korda peaaegu ei jää, lõhn on ka meeldiv, ja pealegi on see kraam ka suhteliselt odav.
Mingil hetkel avastasin siiski, et ka meie kaubanduses on täitsa saadaval selline toode nagu kuivšampoon, see oli siis ca 5 aastat tagasi. Aga isegi siis pakkus seda vaid üks firma ja selleks oli apteegikosmeetika sari Klorane. Vastav toode on praegugi veel täiesti olemas, aga hind - 200 ml pudeli eest ca 15 € ei kutsu ostma, seda enam, et alternatiive on juba palju ja üha tekib juurde nagu seeni pärast vihma. Klorane kasutamisest mäletan, et võrreldes beebipuudriga oli see muidugi palju parem - esiteks on juba pudelist doseerimine palju mugavam kui sealt purgist endale midagi peopessa pudistada ja siis pea alaspidi õiendada. Oma ülesande täitis ta korralikult, aga erilist vau-efekti küll ei olnud, pealegi sai pudel üsna ruttu tühjaks.

Viimastel aastatel on aga üha rohkem firmasid hakanud kuivšampoone tootma - mis on minu jaoks muidugi väga tervitatav ja hakkasin neid kohe suure hurraaga katsetama. Üks esimesi, mille otsa komistasin, oli firma Andrew Bartoni "SOS. Last another day".

Hinda ei mäleta, igatahes oli see suhteliselt soodne. Kahjuks peab ütlema, et toode oli totaalne pettumus. Pudelist ei väljunud mitte õhkõrn pulber, vaid mingi pooleldi vedel ollus, mis tegi juuksed justkui märjaks ja imelikuks. Pidi väga palju pihustama ja siis veel kätega kõvasti juustes möllama, enne kui mingigi efekt saabus. Väga kehv toode. Haises ka rämedalt ja (õnneks) sai ruttu otsa.
Hinne 5-pallisüsteemis: 1!

Muide, kuivšampoonide kasutamisest niipalju, et soovitan tõsiselt võtta kasutusjuhendit, mis käsib kõigepealt pudelit korralikult raputada ja seejärel pihustada 10-20 cm kauguselt. Siis on kindel, et toode väljub pakendist vajaliku konsistentsiga ja jaotub ühtlaselt. Teiseks tasub enne uuesti doseerimist mõni minut oodata - tal võtab väheke aega, et rasu korralikult sisse imeda - nii et vahel selgub, et rohkem pihustada polegi vaja.



Otsustasin, et odavalt ikka head asja ei saa, ja võtsin nõuks midagi kallimat proovida.
Valik langes sellisele tootele:

Björn Axen 80 ml 7,50

Seda on nii suures kui väikses pudelis. Minu jaoks annavad igasugused väikepakendid alati kõvasti plusspunkte, sest esiteks on niimoodi hea toodet testida, teiseks hea kaasas kanda. Ja kuivšampoon on kindlasti asi, mida aeg-ajalt (nt reisile) vaja kaasa võtta.
See firma on mulle tundmatu ja ei osanud midagi eriti loota. Mulje aga on ülihea! Rasu eemaldas ilusti, ja kohevust tuli ka vägevalt, ilma igasuguse kleepuva tundeta. Kohati isegi tundusid juuksed puhtamad/ilusamad, kui šampooniga pestes. Kallis, aga hea. 
Hinne 5!


Nüüd jälle odavtoodete juurde. Batiste - foorumitest selgub, et paljude lemmik - see on lausa terve toodete perekond. Esimest korda näen, et on eraldi kuivšampoonid heledale, keskmisele ja tumedale juuksele. Blondidel pole sellest uudisest vist suurt kasu, aga brünetid kindlasti hõiskavad rõõmust - kuna senised kuivšampoonid olid ikka sellised valged pulbrid, siis ilmselt oli toote kasutamine neile raskendatud. Nüüd on ka nende peale mõeldud :)

Kodukal paistab neil väga palju variante olema, enamasti erinevad üksteisest vist küll ainult lõhna poolest: torkasid silma näiteks kirsi- ja banaanilõhnalised :) Neil on ka olemas väikepakendid, kohe eriti tillukesed (väga hea!), aga kahjuks minu poodlemise hetkel olid riiulis vaid suured pudelid.

Kasutasin toodet XXL Volume.
Batiste 200 ml 5,90

Ilmselt siis üks odavamaid. Õigustab oma nime küll, volüümi tuli juurde ohtrasti, võibolla rohkemgi, kui hädaparast vaja oleks. (Päris Jenoveeva ka ei taha välja näha.) Siiski jäi natuke kleepuvaks ja see häiris. Samuti häiris ülitugev iiriskommi lõhn. Seda konkreetset toodet enam ei ostaks, siiski võiks ära proovida selle heledate juuste variandi. Ja kindlasti leiavad proovimist väikepakendid.
Hinne: 4. 

Rimis jäi silma mingi veider toode: "Girlz Only dry shampoon". Pakuti seda kolmes erinevas variandis, aga pealtnäha ei tundunud muud erinevust olevat, kui pudeli värv ja toote nimetus - valisin paljutõotava nimega "Dawn til Dusk".
150 ml - 3,29

Selle asja suhtes oli mul muidugi kerge eelarvamus, sest nii pudeli kirev välimus, odav hind kui ka nimes peituv sõna "girlz" osutasid kõik sellele, et see on mingi teismeliste kräpp. Olin ette valmistatud mingiks järjekordseks räige lõhnaga kleepekaks. Aga pidin meeldivalt üllatuma. Tugev lõhn tundub olevat küll  kõigi kuivšampoonide ühine omadus, aga sedakorda oli see tsitruselõhn, mis väga ei häirinud. Kleepumist ei esinenud. Lisas veidi volüümi ja rasu imes korralikult ära. Tulemus ei jäänud alla eelpool kirjeldatud (mitu korda kallimale!) Bjorn Axenile. Kui päeva jooksul peegli ette sattusin, siis jäin iga kord ennast, st oma ilusasti hoidvaid kohevaid juukseid imetlema. Ja seda minuga juba iga päev ei juhtu! Arvan, et seda toodet võiks ka ilma rasvasuseta kasutada, lihtsalt soengu tegemiseks. Igatahes võib ka selle kohta öelda, et juuksed nägid paremad välja kui šampooniga pestes. Hea leid! Ostan kindlasti veel. Ja rõõmuga nägin, et see on ka Kaubamajja tee leidnud. Hinne: 5+

Igatahes ei pane miski mind enam 15-eurost Kloranet ostma, kui on olemas mitmeid kordi odavamaid tooteid, mis teevad oma töö palju paremini ära.Ka mitmetel profisarjadel - Cutrin, Tigi - on nüüd oma dry shampoo olemas, aga hinnad on ebameeldivalt kõrged, eriti kui arvestada, et kasutad seda pidevalt ja kulub palju. Hea, et on olemas Girlz Only!:)

Proovisin siiski veel veel:
Matrix Clean Remix 153 ml 8,80

Ootasin sellelt palju, aga mulje oli tavaline. Täiesti tavaline,  isegi alla keskmist. Võttis küll rasu justkui ära, rämedat haisu polnud - aga juustele ei jäänud puhast tunnet, pealegi jäid nad täiesti ludusse - ei mingit kohevust. Samas, ega pudeli peal ka kohevusest ega volüümist juttu tehtagi... Nii et suhteliselt mõttetu, mitte mingit elamust pakkuv toode. Pealegi veel üsna kallis.
Hinne: 3

Siinkohal tahtsin juba punkti panna, et ülevaade olemas ja omad lempud leitud, aga siiski köitis  nn juuksurite poes mu tähelepanu selline toode:

300 ml - 6,90
Firmast Eclipse ei olnud ma seni ühtegi asja kasutanud, ei osanud midagi eriti oodata. Kuid hakkas meeldima kohe, kui olin esimese sutsu pähe lasknud. Päris esimesel hetkel tundus, et kleebib veits, kuid see tunne kadus, ja asemele tekkisid puhtad ja läikivad juuksed, pealegi ilusti kohevad ja kenasti hoidvad. Vau! :) Veel üks toode, tänu millele mul päeva jooksul iga peeglist möödumine meeldivaks kogemuseks sai :) Ka seda võivad kindlasti kasutada ka need, kellel juuste rasvasuse probleemi polegi, soovivad vaid lisakohevust. Olgugi, et tegemist on nn salongisarjaga, peab ütlema, et hinna ja kvaliteedi suhe on väga hästi paigas.  Teda kulus ka hästi vähe, nii et jätkub ilmselt kauaks. Tubli tükk!
Hinne: 5

Igatahes leidsid tee prügikasti mu poolik juuksevaht ja veel mingi volüümisprei, sest tunnen, et mul pole neid enam vaja :)

Lõpetuseks veel, et sattusin oma otsingutel ka sellise produkti otsa nagu "viimistluspuuder"- oli mingi väike tops, peal kiri "volume powder" ja ilus jutt, et imab rasu, annab volüümi jne.

Kasutamiskogemuse põhjal ütlen siiski, et palun ära osta seda. Tegemist oli justkui liimiga pulbri kujul. Pea oli mingit kleepuvat sodi täis, mis ei tahtnud isegi šampooniga pestes hästi eemalduda. Mõtlesin, et äkki on minu juustel midagi viga, et selline tore toode ei sobi, ja sundisin seda kasutama ka ilmsüütut meeskodanikku - kes samuti aga kohe kiunudes pead pesema suundus - nii et mina küll ei tea, kellele või milleks see toode mõeldud on. Ma aga ei hakanud isegi mingit alternatiivset kasutusotstarvet välja nuputama, vaid suunasin selle topsiku otseteed prügikasti - nii väga soovisin sellest vabaneda.
Kuigi ka Tigi ja Schwarzkopf pakuvad oma valikus topsikesi, millel nimeks viimistluspuuder. Hinnad muidugi vastavalt ka kordades kõrgemad. Pärast seda judisemapanevat kogemust ma aga esialgu jätan nad teiste testida. Lähen lasen parem veel natuke Girlz Only't pähe :)

Henna ja juuksed

Meie hulgas on palju neid, kes värvivad juukseid hennaga või on seda kunagi teinud. Ilmselt sama palju kui neid inimesi, on ka erinevaid muljeid ja kogemusi. Jagan siinkohal enda omasid.
Meie klassi tüdrukute hulgas sa ka mingil hetkel hennaga värvimine väga populaarseks. Seda enam, et ega millegi muuga tookord, 80ndate lõpupoole värvida olnudki. Poes müüdi küll mingeid kahtlase väärtusega vene värve, aga esiteks vaid väga piiratud värvitoonides, pealegi pidi neid värve siis mingite imelike "vesinikutablettidega" segama - ühesõnaga, ei ahvatlenud. Henna kasuks  rääkis lisaks kättesaadavusele ka ülisoodne hind, ja lõpuks ka teadmine, et henna on juustele kasulik (erinevalt neist hirmsatest tuubivärvidest, mis on üks hull keemia ja võib meid hoopis kiilakaks teha - niimoodi tol ajal hirmutati).
Esimesed hennatamised käisid lihtsalt - kuum vesi peale, segada möksiks, jahutada, mauhti pähe, hoiad natuke, pesed maha. Tulemuse puhul oli eriti tore see vägev läige, mille juuksed omandasid. Porgandipunane toon siiski väga ei meeldinud. Proovisin vähem hoida - aga juba 5 minutiga suudab henna juustele kerge vaskja tooni anda. Pigem just see "porgandimüüja" värvitoon oligi see, mis mind tookord hennast loobuma pani. Mäletan, et loobumine oli vaevarikas - sellele punasele ei hakanud naljalt ükski teine toon peale. Tumedamaks veidi küll värvida sai, aga heledaga ei tulnud midagi head välja. Kui ma õigesti mäletan, siis tookord peamiselt tumeda värvi "varjus" ma oma henna välja kasvatasingi.
Siis saabus Eestisse kaubaküllus ja igasuguseid huvitavaid värve hakkas poes olema, nii et henna jäi mõneks ajaks unustuste hõlma. Nüüdseks aga on toimunud mingi henna renessanss. Ühest küljest ehk seetõttu, et paljud on oma juuksed lõputute ülevärvimistega parajaks nuustikuks muutnud ja on isu jälle loodusliku värvi järele. Teiseks on nüüd saada palju kvaliteetsemat hennat kui nõuka-ajal. Kolmandaks on õpitud nüüd segama igasuguseid huvitavaid segusid. Noh ja neljandaks on igasugune "öko" lihtsalt moes.
Ka mina olin vahepeal keemiast tüdinenud ja mõtlesin, et kui prooviks jälle vana head hennat. Oma rõõmuks avastasin, et 80ndatest tuttavad pakikesed on endiselt täiesti olemas ja endiselt vägagi taskukohase hinnaga. Aga väljavaade jälle porgandipeaks hakata ei olnud kuigi ahvatlev. Surfasin netis ringi ja vaatasin, mida kirjutatakse, ning selgus, et looduslike segudega on võimalik ka tumepruuni saada - selleks vaja vaid henna segada teise sarnase pulbriga - basmaga. Vene ajal ei osanud ma tolle basmaga midagi peale hakata, otsustasin seda segamist siis proovida. Segasin need 2 pulbrit kokku ja saadud seguga saingi tumedama punakaspruuni. Kuid värv siiski luitus päris ruttu, punane hakkas ebameeldivalt välja lööma, nii et otsisin alternatiive. Selgus, et hennasõprade südamed on ka võitnud selline firma nagu Lush ja tema hennasegud. Valikus olid, kui ma ei eksi, punane, pruun ja must. Ostsin prooviks selle pruuni kamaka, ja tegin nii nagu õpetuses mainitud: riivisin jämeda riiviga, lahustasin soojas vees, kandsin pähe, hoidsin tund aega, loputasin. Mäletan, et esimesel korral olin tulemusest vaimustuses - juuksed olid paksud, siidised, mõnusa läikega. Värv oli ilus tumepruun, ilma lolli punase läiketa. Pikapeale siiski pettusin, sest see ilus efekt ei püsinud kuigi kaua - umbes kuu aja pärast ei olnud sellest läikest midagi eriti järgi jäänud, ja jälle hakkas punane ennast "läbi sööma". Hind aga oli Lushil selline, et igakuine väljaminek oleks hakanud juba rahakoti peale käima. Jätsin need juuksed siis mõneks ajaks hoopis rahule ja lasin oma värvil välja kasvada. See hiirehall, mis sealt aga paistma hakkas, ei meeldinud mulle üldse, ja tuli mõelda, mis edasi teha. Otsustasin siis blondide triipude kasuks. Ja alles nüüd tuli ilmsiks henna tõeline võlu: Kui juuksur blondeeringut maha pesema hakkas, hüüatas ta õudusest ja haaras sügavpuhastava šampooni järele, et pääasta veel, mis päästa annab. Juukseotsad olid värvunud sügavsiniseks, justkui oleks tindipotti kastetud. Ja eriti see šampoonitamine seal ka ei aidanud. Mul ei ole juuksurile vähimaidki etteheiteid, pigem iseendale, sest oleksin pidanud aimama, kui ettearvamatu tulemuse annab kooslus henna + blondeerimine. Igatahes üritasin neid otsi siis heleda beezika värviga kodus üle teha, oranziga neutraliseerida jne, ja saavutasin mingil hetkel tulemuse, et võib kodust välja minna. Sellest hoolimata pidin veel tükk aega nende sinakate otstega ringi käima, justkui meenutus või hoiatus, et mida oma juustega teha tasub ja mida mitte.
Üks pilt ka olukorra illustreerimiseks.