Sunday, March 31, 2013

Tupeerimisest

Vean kihla, et 9 inimest 10-st, kes seda pealkirja lugesid, on arvamusel, et tupeerimine on miski, mis jäi 60ndatesse ja mis kõlbab ainult tolleaegste "kilukarbisoengute" tegemiseks. Enamvähem sama kindel võib olla, et kõik need, kes niimoodi mõtlevad, ei oska seda tegelikult õigesti teha :)
Minu arvates on tupeerimine, kui seda õige tehnikaga teha ja õigete vahenditega toetada, üks väga hea moodus juustesse mahu lisamiseks - seda nii lahtiste kui kinnipandud soengute puhul. Mina kui õhukeste juuste omanik tean väga hästi, et ka kinnipandud soengud ei kipu üldse ilusad jääma, kui juuksed on õhukesed ja ludus. Seal ei suuda ka volüümivahud ja -spreid väga palju aidata.
Tupeerimine ei ole sama mis "tagurpidi kammimine". Ka ingliskeelne nimetus "backcombing" on siinjuures eksitav. Võibolla oled seda kunagi proovinud - ja avastanud, et see pusa, mis sa endale pähe tekitasid, oli kõike muud kui ilus, teiseks tuli selle väljakammimiseks ohverdada palju aega, energiat ja juuksekarvu.
Mida siis teadma peaks? Esiteks seda, et tupeerida tuleb eelkõige juuksejuuri. Tupeering, mis algab 2-3 cm peanahast eemal, ei aita meid edasi. Juur on see, mida on vaja tõsta ja mis peab olema kohev. Teiseks tuleb töödeldavat juuksesalku hoida lõdvalt, mitte pinges - ainult nii saab moodustada vajaliku "õhkpadja". Ehk siis - eraldame juuksesalgu, kammime ta läbi, hoiame teise käega suhteliselt lõdvalt, ja teeme siis, alustades juuksejuurte lähedalt 3-4 tagurpidikammimise liigutust. See, mis nüüd moodustuma peaks, on justnimelt suur kohev ja pehme padi, mis annab meie soengule mahtu. Selle võib veel üle piserdada juukselakiga - aga ainult sellisega, mille nimetuses on "elastic", "flexible" vmt - need lakid on mõeldud soengu tegemist abistama ja muudavad parasjagu töödeldava juukse veidi vastupidavamaks ja paremini hoidvaks - seda saab veel vormida ja soovitavasse asendisse sättida. Kui selles staadiumis kasutada fikseerivat lakki, siis ei jää muud üle, kui pead pesema suunduda.
Kui vajalikud kohad, mis volüümi vajavad, on tupeeritud, siis sätime nende peale juuksesalgud, mis on tupeerimata, ja silume need "õhkpatjade" peale. Ka siin on oluline, et neid salke mitte ei kammita peale, vaid silutakse õrnalt kammiga üle - et väljaturritavaid karvakesi peita. Ja alles siis, kui kõik on ilus ja korras, tuleb mängu fikseeriv sprei - ja lõpetuseks muidugi veel igasugused klõpsud-lilled-lipsud-pärlid, millega me oma kunstiteost kaunistame.
Selliselt tehtud tupeeringut on ka lahti kammida hoopis kergem  kui mingit oskamatult tehtud pusa. Ainult et kammimist peaks siis alustama ikka otstest - nagu tegelikult ka igapäevasel kammimisel.
Head tupeerimist!