Balayage või balayage highlights (teise nimega "ombre") - mis see on?
Sissejuhatuseks mõned pildid:
Nagu näha, on tegemist efektiga, kus juuksejuured on jäetud tumedamaks (loomulikku värvi) ja otsad lähevad sujuvalt heledamaks - mis loob mulje loomulikust, päikese käes pleekinud juuksest. Võimalusi on siin mitu - võib teha heledamaks ainult otsad, jättes suurema osa juustest tumedaks, või vastupidi, jätta tumedaks vaid mõni cm peanahast ja alustades heleda osaga juba juurte lähedalt. Samuti saab varieerida kontrasti, st kas teha otsad päris heledaks (blondeerida) või ainult mõni aste toon-toonis heledamaks. Eks see ole muidugi maitse asi, mulle isiklikult tunduks toon-toonis variant ilusam, kuid kontrastne variant on muidugi efektsem.
Nüüd siis küsimus, kuidas seda tehakse. Olen tutvunud mitme tehnikaga, ja kirjeldan ühte, mis mulle kõige rohkem meeldib. Osad teevad ka lausa "vaba käega" triipe, aga see tundub mulle veidi ebakindel.
Niisis, alustuseks tuleks kogu pea juuksed juurte lähedalt kergelt tupeerida. Seejärel hakata värvima. Iga salk jaotada omakorda kolmeks salguks: üks värvida ainult otste lähedalt, teine umbes pooles pikkuses ja kolmas siis peaaegu täispikkusest - kui kõrgelt täpselt, see oleneb soovitud tulemusest - kui palju tumedat soovitakse jätta. Kes eriti huvitavat ja mitmekesist tulemust tahab, see teeb otsa blondeerijaga ja juure lähedalt värviga - nõuab muidugi suuremat sorti mökerdamist. Ja olen kohanud ka varianti, et kui oma juus ei ole piisavalt tume, siis tehakse põhi tumedamaks.
Nimetan seda küll oma lemmikmeetodiks, aga esialgu vaid teoorias - praktikas ma seda veel proovinud pole. Aga tahaks proovida. Kes on esimene julge? :)
Monday, December 31, 2012
Sunday, November 25, 2012
Blondeerimisest
Varem või hiljem tabab meid soov proovida, kas blondiinidel on lõbusam elu. Kuidas seda saavutada? Esimesena tuleb pähe sõna "blondeerimine" - samaaegselt ahvatlev ja ka veidi ähvardav sõna, sest teatavasti on tegemist protseduuriga, mis mõjub juustele väga kahjustavalt, võib juhtuda, et lausa hävitavalt. Mida siis teha? Kõigepealt - mõelda, kas blondeerimine on üldse vajalik. Siin tuleb jälle mängu see oma juukse tumedusastme teadmine. Sest kuni neli tooni on võimalik juust heledamaks saada VÄRVIGA. Seega, kui olen astmes seitse, saan värvida end blondiks värviga, mis algavad numbriga 10 või 11. Lisaks sellele, et säästan sellega oma juukseid, saan ka hoopis huvitavamaid värvivarjundeid kui lihtsalt blondeerides. Selle juures on kahjuks see "aga", et heledamaks värvimine toimib vaid naturaalse juukse puhul. Kui juuksed on värvitud, siis - sorry, aga värv värvi heledamaks ei värvi! "Nüüd tuleb ikkagi blondeerida", arvad sa. Stopp! On veel üks võimalus, ja see on niinimetatud värvieemaldus ehk värvipesu. Poodides müüakse küll kõikvõimalikke valmis värvieemaldajaid, aga on olemas palju lihtsam ja kodune moodus, mis segatakse kokku neljast koostisainest. Retsept on järgmine: 1 osa blondeerimispulbrit + 1 osa aktivaatorit e. vesinikperoksiidi (kanguse määrab see, kui mitu astet on vaja heledamaks saada) + 1 osa sügavpuhastavat šampooni + 1 osa sooja vett. See kõik segada, pähe mätsida, nühkida, panna juurde, nühkida, panna juurde jne. Olen seda proovinud ja võin öelda, et toimib - juuksed hakkavad helenema praktiliselt kohe. Samas on see toon, mis sealt tuleb, selline "rõveoranz" ja ka veidi laiguline - nii et tegemist on vaid ettevalmistava prodseduuriga - on vaja ka üle värvida. Juustele kahtlemata samuti koormav, kuid mitte nii kahjustav kui blondeerimine.
Blondeeritud juukseid oleme kõik näinud. Enamasti näevad nad välja sarnaselt:
Eestis on üldiselt kombeks, et pärast blondeerimist on töö valmis ja klient võib koju minna. Soovis saada blondiks ja sai blondiks :) Ideaaljuhul peaks aga blondeeriminegi olema vaid ettevalmistus, pärast seda peaks järgnema koloreerimine ehk toonimine. Võib tunduda, et värskelt blondeeritud juuste ülevärvimine on kahjustav, aga tegelikult eriti pole, sest selleks kasutatakse kõige nõrgemat aktivaatorit (1,5-2%) - tugevamaks pole vajadust, kuna pigmente, mida lõhkuda, juukses enam pole, nüüd on vaja veel vaid pigmenti juurde anda. Ja selleks on nüüd tohutult võimalusi, kuna "lõuend" on sobivalt ette valmistatud.
Toonimiseks on variante lõputult: võib anda hõbedasemat või kuldsemat varjundit, teha tuhkjamaks, oranzikaks, beeziks - kasvõi roosakaks või lillakaks, või nagu nüüd moes on, värvida pastellroheliseks, -siniseks või -roosaks.
Üks asi, mille üle iga blondiks ihkaja peaks järele mõtlema - kas ta on võimeline kord kuus juuksuris oma aega ja raha raiskama, et juuksevärvi värskendamas käia. Sest väljakasvanud blondeering on ikka väääga rõve vaatepilt. Kui tunned, et selleks ikka piisavalt hingejõudu ei ole, siis pigem kas värvida loomulikuga sarnasesse tooni - või siis teha blonde triipe/salke - need hajuvad juustesse ja väljakasvanud osa ei paista nii räige.
Head blondeerimist!
Blondeeritud juukseid oleme kõik näinud. Enamasti näevad nad välja sarnaselt:
Eestis on üldiselt kombeks, et pärast blondeerimist on töö valmis ja klient võib koju minna. Soovis saada blondiks ja sai blondiks :) Ideaaljuhul peaks aga blondeeriminegi olema vaid ettevalmistus, pärast seda peaks järgnema koloreerimine ehk toonimine. Võib tunduda, et värskelt blondeeritud juuste ülevärvimine on kahjustav, aga tegelikult eriti pole, sest selleks kasutatakse kõige nõrgemat aktivaatorit (1,5-2%) - tugevamaks pole vajadust, kuna pigmente, mida lõhkuda, juukses enam pole, nüüd on vaja veel vaid pigmenti juurde anda. Ja selleks on nüüd tohutult võimalusi, kuna "lõuend" on sobivalt ette valmistatud.
Toonimiseks on variante lõputult: võib anda hõbedasemat või kuldsemat varjundit, teha tuhkjamaks, oranzikaks, beeziks - kasvõi roosakaks või lillakaks, või nagu nüüd moes on, värvida pastellroheliseks, -siniseks või -roosaks.
Üks asi, mille üle iga blondiks ihkaja peaks järele mõtlema - kas ta on võimeline kord kuus juuksuris oma aega ja raha raiskama, et juuksevärvi värskendamas käia. Sest väljakasvanud blondeering on ikka väääga rõve vaatepilt. Kui tunned, et selleks ikka piisavalt hingejõudu ei ole, siis pigem kas värvida loomulikuga sarnasesse tooni - või siis teha blonde triipe/salke - need hajuvad juustesse ja väljakasvanud osa ei paista nii räige.
Head blondeerimist!
Saturday, October 6, 2012
Värvida poevärvidega või mitte
Aeg-ajalt diskuteeritakse ikka, et kas on mõtet maksta juuksurile suur summa raha värvimise eest, kui sama tulemuse saab, ostes poest paari euro eest karbike vajalike potsikutega ja see pähe määrida. Tahaks sel teemal natuke mõtiskleda.
Tekib loogiline küsimus, kas poevärvid on siis tõesti nii palju kordi halvemad kui salongivärvid? Pean tunnistama, et isegi pärast põhjalikumat tudeerimist ei ole sellele täpset vastust saanud. Räägitakse küll mingitest ebamäärastest "hooldavatest toimeainetest", mis väidetavalt salongivärvide koostises on, kuid üldjuhul tundub, et värvi kvaliteet on laias laastus sama. Pigem on probleem värvide kasutusvõimaluste piiratuses - juuksur saab valida sobiva kangusega aktivaatori, segada värvi sisse vajadusel teist pigmenti, et tugevdada soovitud tooni (näiteks kui klient tahab kuldsemat või punakamat tulemust kui värvikaardil), saab neutraliseerida soovitmatut tooni (näiteks blondidel kollast või oranzikat), saab värvikaardi värvi teha kas tumedamaks või heledamaks, intensiivsemaks või hoopis lahjemaks - võimalusi on palju! Ideaaljuhul tehakse ka hoopis erinev segu juurele ja otsale - arvestades eelnevalt värvitud osi juustel - teinekord võib juur, ots ja keskpaik olla igaüks täiesti erinevast ooperist. Poevärvi pakis on aga värvikreem + aktivaator, kõik. Viimase kohta ei ole enamasti ka märgitud, mis kangusega see on. Ja isegi kui oleks, poleks meil sellest teadmisest suurt kasu. Värvi tootja ei tea ju, kas sedasamust "heledat kuldpruuni" hakkab endale pähe määrima heleblondide või tumepruunide juustega isend, seega mitte mingit individuaalset lähenemist ei ole, ja aktivaator on juures piisavalt kange, et sobiks kõigile. Jah, paki peal on küll mingid soovitused, mis värvitooniga inimene antud värvi kasutada võiks, aga andke andeks... kui palju me seda arvestame - ja kui palju sealt paki pealt ähmase pildi pealt aru saame, kui palju see minu enda tooniga sarnaneb.
AGA MIDA SIIS TEHA?
Minu meelest võiks iga inimene teada oma loomuliku tooni tumedusastet. Värvikaardiga on alati kaasas ka juuksesalgud, mille abil seda tooni määrata. Numbrid on siis alates 1/0 (süsimust) kuni 11/0 (või 12/0) - helevalge. Minu toon näiteks on 7/0 - ja enamasti sinnakanti meie "loomulik kartulikoor" jääb ka. Kui tahan oma juuksele anda ainult veidi kuldsemat läiget või vastupidi, teha tuhkjamaks, siis toimub "samal astmel värvimine" ja seda võib teha minimaalselt lahja aktivaatoriga - 1,5%-3%. Ka tumedamaks värvimisel pole vajadust kangema järele. Teisiti on aga lood heledamaks värvimisel - iga tumedusastmega kaasneb ka aktivaatori kangusaste. Lisaks peab arvestama seda, et juukse enda materjal (keratiin) on kollakas, nii et kui sooviks on külmem toon, tuleks seda kollast intensiivsemalt neutraliseerima hakata. Ja kui juuksed on veel eelnevalt tumedamaks värvitud, siis ei saa üldse värviga heledamaks, peab blondeerima.
Lisaks veel igasugused erijuhud. Näiteks on juuksed küll heledad, aga tugeva punaka läikega - siin tekib jälle probleem, kui inimene tahab väga heledat - tuleb kasutada kraad kangemat aktivaatorit. Omaette kategooria on veel hennaga värvijad ja keemilise loki õnnelikud omanikud - siin peab juuksuril olema tõesti teravat silma ja vajadusel ka teravat keelt ("Ehk määrite alustuseks depileerimiskreemi pähe, saab rutem!").
Mida öelda kokkuvõtteks. Loomulikult võib saada poevärviga ilusa tulemuse - KUID - meil on siiski suhteliselt väike kontroll selle üle, milliseks see tulemus kujuneb, kas ta jääb ka ühtlane, kas värvi pealekandja teeb oma tööd korralikult, arvestab juuste olukorda, (näiteks värvib juure eraldi ja otsa eraldi, et otsal lühem mõjuaeg oleks). Ja pidevalt kange vesinikuga värvides me ikkagi kahjustame juust ja olenevalt inimesest annab see varem või hiljem mingi tagasilöögi.
Kui minu teha oleks, võiks ka poevärvide puhul saada inimene valida aktivaatori kangust - või siis toota värve eraldi blondidele ja brünettidele. St praegusel juhul on nende "eriti blondide" toonidega kaasas ka eriti kange aktivaator - mida poleks aga üldse vaja, kui hakkab värvima inimene, kes on juba blond, ehk vaid mõni aste tumedam. Nii kauaks, kui neid leiutatud ei ole, jään mina salongivärvide juurde :)
Tekib loogiline küsimus, kas poevärvid on siis tõesti nii palju kordi halvemad kui salongivärvid? Pean tunnistama, et isegi pärast põhjalikumat tudeerimist ei ole sellele täpset vastust saanud. Räägitakse küll mingitest ebamäärastest "hooldavatest toimeainetest", mis väidetavalt salongivärvide koostises on, kuid üldjuhul tundub, et värvi kvaliteet on laias laastus sama. Pigem on probleem värvide kasutusvõimaluste piiratuses - juuksur saab valida sobiva kangusega aktivaatori, segada värvi sisse vajadusel teist pigmenti, et tugevdada soovitud tooni (näiteks kui klient tahab kuldsemat või punakamat tulemust kui värvikaardil), saab neutraliseerida soovitmatut tooni (näiteks blondidel kollast või oranzikat), saab värvikaardi värvi teha kas tumedamaks või heledamaks, intensiivsemaks või hoopis lahjemaks - võimalusi on palju! Ideaaljuhul tehakse ka hoopis erinev segu juurele ja otsale - arvestades eelnevalt värvitud osi juustel - teinekord võib juur, ots ja keskpaik olla igaüks täiesti erinevast ooperist. Poevärvi pakis on aga värvikreem + aktivaator, kõik. Viimase kohta ei ole enamasti ka märgitud, mis kangusega see on. Ja isegi kui oleks, poleks meil sellest teadmisest suurt kasu. Värvi tootja ei tea ju, kas sedasamust "heledat kuldpruuni" hakkab endale pähe määrima heleblondide või tumepruunide juustega isend, seega mitte mingit individuaalset lähenemist ei ole, ja aktivaator on juures piisavalt kange, et sobiks kõigile. Jah, paki peal on küll mingid soovitused, mis värvitooniga inimene antud värvi kasutada võiks, aga andke andeks... kui palju me seda arvestame - ja kui palju sealt paki pealt ähmase pildi pealt aru saame, kui palju see minu enda tooniga sarnaneb.
AGA MIDA SIIS TEHA?
Minu meelest võiks iga inimene teada oma loomuliku tooni tumedusastet. Värvikaardiga on alati kaasas ka juuksesalgud, mille abil seda tooni määrata. Numbrid on siis alates 1/0 (süsimust) kuni 11/0 (või 12/0) - helevalge. Minu toon näiteks on 7/0 - ja enamasti sinnakanti meie "loomulik kartulikoor" jääb ka. Kui tahan oma juuksele anda ainult veidi kuldsemat läiget või vastupidi, teha tuhkjamaks, siis toimub "samal astmel värvimine" ja seda võib teha minimaalselt lahja aktivaatoriga - 1,5%-3%. Ka tumedamaks värvimisel pole vajadust kangema järele. Teisiti on aga lood heledamaks värvimisel - iga tumedusastmega kaasneb ka aktivaatori kangusaste. Lisaks peab arvestama seda, et juukse enda materjal (keratiin) on kollakas, nii et kui sooviks on külmem toon, tuleks seda kollast intensiivsemalt neutraliseerima hakata. Ja kui juuksed on veel eelnevalt tumedamaks värvitud, siis ei saa üldse värviga heledamaks, peab blondeerima.
Lisaks veel igasugused erijuhud. Näiteks on juuksed küll heledad, aga tugeva punaka läikega - siin tekib jälle probleem, kui inimene tahab väga heledat - tuleb kasutada kraad kangemat aktivaatorit. Omaette kategooria on veel hennaga värvijad ja keemilise loki õnnelikud omanikud - siin peab juuksuril olema tõesti teravat silma ja vajadusel ka teravat keelt ("Ehk määrite alustuseks depileerimiskreemi pähe, saab rutem!").
Mida öelda kokkuvõtteks. Loomulikult võib saada poevärviga ilusa tulemuse - KUID - meil on siiski suhteliselt väike kontroll selle üle, milliseks see tulemus kujuneb, kas ta jääb ka ühtlane, kas värvi pealekandja teeb oma tööd korralikult, arvestab juuste olukorda, (näiteks värvib juure eraldi ja otsa eraldi, et otsal lühem mõjuaeg oleks). Ja pidevalt kange vesinikuga värvides me ikkagi kahjustame juust ja olenevalt inimesest annab see varem või hiljem mingi tagasilöögi.
Kui minu teha oleks, võiks ka poevärvide puhul saada inimene valida aktivaatori kangust - või siis toota värve eraldi blondidele ja brünettidele. St praegusel juhul on nende "eriti blondide" toonidega kaasas ka eriti kange aktivaator - mida poleks aga üldse vaja, kui hakkab värvima inimene, kes on juba blond, ehk vaid mõni aste tumedam. Nii kauaks, kui neid leiutatud ei ole, jään mina salongivärvide juurde :)
Friday, September 7, 2012
Millest koosneb šampoon.
Kui lugeda koostisosade listi, siis on seal esikohal praktiliselt alati "water" või "aqua". Tavašampooni koostises võib vett olla 60-70%, isegi rohkem. Lisaks sellele ca 20% alustensiide, paksendus- ja abiaineid (et parandada toote väljanägemist), detergendid, pindaktiivsed ained, silikoonid, niisutajad, säilitusained, lõhnaained.
Šampooni valikul võiks eelistada neid, mis sisaldavad proteiini - kuna sellest meie juus suures osas koosneb, samuti vitamiinid, pantenool, ja muidugi ravimtaimede ekstraktid. Enamlevinud neist:
- nõges (sobib rasusele peanahale, ettevaatust, blondi võib värvida roheliseks!
- lavender (sobib rasusele peanahale, rahustab peanahka)
- rosmariin (antiseptik, hävitab haigustekitajaid, sobib probleemsele peanahale)
- kadakas (antiseptik, stimuleerib juuste kasvu)
- seeder (aitab sügeleva või helbelise peanaha puhul)
- teepuu (antiseptik, leevendab peanaha sügelust)
- kummel (annab läiget)
- sidrunhein (rasuse peanaha hoolduseks)
- mandel (sisaldab proteiine ja rasvhappeid, mis parandavad juuksekarva struktuuri)
- aloe vera (stimuleerib juuste kasvu)
- ingver (aitab juukse kutiikulit - pealmist kihti - kokku tõmmata)
- kookos (niisutab)
Kui eriti pole mahti koostisosadesse süüvida, siis võiks vähemalt vaadata seda, kas pärast esimest koostisosa - vett - tuleb teisena kohe Sodium lauryl sulfaat või sodium laureth sulfaat - ja sellisel juhul see ostmata jätta. Õnneks on nüüd juba valikut ja peaaegu kõigil tootjatel on olemas ka SLS-vabad sarjad. Eriti lihtne on ökopoodides - seal vist ühtegi SLS-iga šampooni polegi - kuigi, mine tea.
Üks väike spikker veel šampooni valimiseks: Blondeeritud peaksid kasutama sügavpuhastavat (või spetsiaalselt blondidele mõeldud) šampooni - värvitud juustele see aga ei sobi. On olnud juhtumeid, kus inimene vahetult pärast värvimist peseb ennast sügavpuhastavaga, kuigi peaks kasutama pigem värvikinnitavat šampooni-palsamit. Blondid peaksid võtma pigem proteiinidega, mitte niisutava palsami. Viimane sobib aga hästi lokkis juustele, mis enamasti kipuvad olema liiga kuivad. Volüümpišampoon on sarnane sügavpuhastavale šampoonile.
Šampooni valikul võiks eelistada neid, mis sisaldavad proteiini - kuna sellest meie juus suures osas koosneb, samuti vitamiinid, pantenool, ja muidugi ravimtaimede ekstraktid. Enamlevinud neist:
- nõges (sobib rasusele peanahale, ettevaatust, blondi võib värvida roheliseks!
- lavender (sobib rasusele peanahale, rahustab peanahka)
- rosmariin (antiseptik, hävitab haigustekitajaid, sobib probleemsele peanahale)
- kadakas (antiseptik, stimuleerib juuste kasvu)
- seeder (aitab sügeleva või helbelise peanaha puhul)
- teepuu (antiseptik, leevendab peanaha sügelust)
- kummel (annab läiget)
- sidrunhein (rasuse peanaha hoolduseks)
- mandel (sisaldab proteiine ja rasvhappeid, mis parandavad juuksekarva struktuuri)
- aloe vera (stimuleerib juuste kasvu)
- ingver (aitab juukse kutiikulit - pealmist kihti - kokku tõmmata)
- kookos (niisutab)
Kui eriti pole mahti koostisosadesse süüvida, siis võiks vähemalt vaadata seda, kas pärast esimest koostisosa - vett - tuleb teisena kohe Sodium lauryl sulfaat või sodium laureth sulfaat - ja sellisel juhul see ostmata jätta. Õnneks on nüüd juba valikut ja peaaegu kõigil tootjatel on olemas ka SLS-vabad sarjad. Eriti lihtne on ökopoodides - seal vist ühtegi SLS-iga šampooni polegi - kuigi, mine tea.
Üks väike spikker veel šampooni valimiseks: Blondeeritud peaksid kasutama sügavpuhastavat (või spetsiaalselt blondidele mõeldud) šampooni - värvitud juustele see aga ei sobi. On olnud juhtumeid, kus inimene vahetult pärast värvimist peseb ennast sügavpuhastavaga, kuigi peaks kasutama pigem värvikinnitavat šampooni-palsamit. Blondid peaksid võtma pigem proteiinidega, mitte niisutava palsami. Viimane sobib aga hästi lokkis juustele, mis enamasti kipuvad olema liiga kuivad. Volüümpišampoon on sarnane sügavpuhastavale šampoonile.
Thursday, August 23, 2012
Keemilised ained juuksehooldusvahendites
Mis ained on meie šampoonides ja teistes kosmeetikatoodetes?
Võtame koostisosade listi ja vaatame järele.
Väike nimekiri:
Võtame koostisosade listi ja vaatame järele.
Väike nimekiri:
ACETYLATED LANOLIN ALCOHOL: pehmendab nahka ja juust,
muudab pinna läbitavaks, toimib emulgaatorina, aitab seguneda vees lahustuvatel
ja lahustumatutel ainetel.
ALTHEA EXTRACT: harilik altee. Kleebib kokku lõhenenud
otsi.
AMINOMETHYL PROPANOL: orgaaniline neutraliseeriv
vahend, katab juukse kilega (kasutatakse palsamites, mis lõpetavad keemilisi
protsesse; või kuumakaitsetes), hoiab vett eemal.
AMMONIUM LAUREL SULFATE: vahutab, peseb. ÄRRITAV!!!
(Vt Sodium lauryl sulfate!)
AVOCADAMIDE DEA AND AVOCADO OIL: niisutab peanahka,
silub juuste pealispinda, parandab kammitavust.
BENZOPHENONE-4: UV-kiirgust absorbeeriv aine, ei lase
värvil pleekida.
CETEARYL ALCOHOL: annab palsamites kreemja
konsistentsi, toimib libestina.
CETRIMONIUM BROMIDE: parandab kammitavust, pehmendab
cortexit, eemaldab staatilist elektrit. Kasutatakse palsamites.
CETYL ALCOHOL: rasvpõhine alcohol, toimib libestina, väldib
liigset niisuksekadu juustest. Kasutatakse nt leave-in palsamites.
CITRIC ACID: ph tasakaalustamiseks.
COCAMIDOPROPYL BETAINE: pindaktiivne vahu- ja
pesuaine. Ei ole ärritav. Kallis.
COCAMPHODIACETATE: väga efektiivne puhastaja, ei ärrita.
COCAMIDE
DEA: looduslik puhastusvahend.
COCOAMPHOCARBOXYPROPIONATE: puhastab, niisutab. Kasutatakse ka
kammitavust parandavates spray’des.
CYCLOMETHICONE: plastmassisarnane, kasutatakse juukselakkides, annab
läike, katab juukse pinna.
DEIONIZED WATER:
phastatud läbi süsinikfiltrite, aitab lahustada mustust, rasu ja õli.
DICETYLDMONIUM CHLORIDE: niisutab pinda, pehmendab.
DISOPROPYLDIMERATE: sügavale tungiv rasvataoline koostisaine, aitab
juust täita.
DIMETHICONE: silikooni polümeer, kiletab juust. Viimistlusvahendite
koostistes. Palsamites ei tohiks olla.
DIMETHICONE COPOLYOL: silikoon, annab läiget. (sarnane eelmisega).
DMDMHYDANTOIL: Pärsib mikroorganismide kasvu śampoonis (konservant).
ETYL ACETATE: emulgaator, aitab vahul tekkida.
ETHYL ESTER OF
PVM/MA COPOLYMER: Annab klaasja katte lõppviimistluses. Välja
kammides “pudi”.
FRAGRANCE: lõhnaained. Enamasti sünteetilised. Tundliku nahaga peaks
vältima.
GLYCERIN: looduslik niisutaja
GLYCOL STEARATE: rasvhape, annab śampoonile pärlmutri
sära.
HYDROXYETHL CELLULOSE: kasutatakse ka geelides.
HYDROXYPROPL BISSTEARYLDIMONIUM CHLORIDE: jätab juukse
kammitavaks, pehmendab juust.
HYDROXYPROPHY TRIMONIUM HYDROLYED SOYA PROTEIN: annab
juukse sisemusele tagasi proteiine, toidab rikutud juukseid.
JOJOBA OIL: niisutab, paisutab kutiikulit, annab
läiget.
LACTAMIDOPROPYL TRIMONIUM CHLORIDE: vett siduv.
LAURAMIDE DEA: vahuaine, annab śampoonile
konsistentsi.
LAVENDER OIL:
niisutab, annab läike.
LECITHIN: emulgaator, taimne, looduslike rasvhapete,
vitamiinide allikas.
LIPOSOMES: pehmendab peanaha rakke, juuksed saavad
paremini nahast välja kasvada, väldib peanaha lähedal juuste katkemist
METHYL GLUCCETH-20: niisutaja
METHYLPARABEN: säilitusaine.
MINT EXTRACT:
kergelt stimuleeriv, paisutab karva, muudab pisut kohevamaks.
NONOXY NO-10:
lahusti. Nt lõhnaainete lahustamiseks.
OCTYL DIMETHYL PABA:
UV-kaitse, B-viamiini kompleks.
PANTHENOL: niisutaja, annab läiget.
PEG-100 STEARATE: emulgaator, aitab eri ainetel
seguneda (nt õli ja vesi)
PEG-25 HYDROGENATED CASTOR OIL: emulgaator.
PEG-40 CASTOR OIL: annab läiget.
PEG-75 LANOLIN OIL: efektiivne niisutaja ja libesti.
PEPPERMINT OIL: lõhn, läige; natuke ergutab veresooni.
POLYQUATERIUM-10: tselluloosiderivaat (-sarnane aine),
annab karvale mahtu juurde, parandab kammitavust.
POLYQUATERNIUM-04: puhastaja, aitab eemaldada mustust.
POLYQUATERNIUM-07: annab kohevust, kammitavust.
POLYQUATERNIUM-l I:
annab elastsust, töödeldavust
POLYSORBATE-20: emulgaator
PVP/VA COPOLYMER: mähkiv, moodustab kile, et anda
tugevust geelidele.
QUATERNRIUM-2 : lokkide esiletoomiseks mõeldud tooted,
tekib elastne kile.
SAGE OIL : Salvei. Niisutab juukseid, annab läiget.
SD ALCOHOL-40: aitab tootel kuivada.
SODIUM CHLORIDE:
SODIUM PCA: niisutab, annab pehmust.
SODIUM LACTATE: viib niiskuse juukse sisse, väldib
niiskusekadu juuksest.
SODIUM LAURYL SULFATE: Annab rikkaliku vahu, puhastab
tõhusalt. TEKITAB ÄRRITUST. KUULUB
TAIMEMÜRKIDE ALLA. VÕIMELINE TUNGIMA KUDEDESSE, VÕIB
LADESTUDA MAKSAS, AJUS, VÕIB KAHJUSTADA IMMUUNSÜSTEEMI. SUURTES KOGUSTES
KAHJUSTAB JUUSTE KUTIIKULIT. TUNGIB ORGANISMI, LADESTUB KUDEDES.
SODIUM LAURETH SULFATE: Pisut vähem ärritav, muidu
samad omadused mis eelmisel, VÕIB PÕHJUSTADA JUUSTE VÄLJALANGEMIST.
SORBITOL: niisutab, pehmendab. Palsamites.
SOY LECITHIN: niisutab juukse sisemust, annab
elastsust, muudab töödeldavaks.
STEARALKONIUM CHLORIDE : moodustab kaitsva kihi kutiikulile;
parandab juukse töödeldavust.
STEARIDIMONIUM HYDROXYETHYL CELLULOSE: suhkur. Täidab
juukse sisemust, muudab juukse elastsemaks.
TEA-DODECYLBENZENESULFONATE: aitab vahtu moodustada.
TRISODIUM EDTA:
VINYL ACETATE/CROTONIC ACID/VINYL NEODEC ANOATE COPOLYMER: silikoon, “kiletab” juust.
WHEAT PROTEIN: nisu. Looduslik protein, annab igale
karvale eraldi mahtu, täidab juust proteiinidega.
WILD THYME EXTRACT: Tüümian. Lõdvendab soolasildu,
muudab juuksed töödeldavaks.
Ootan täiendusi / kommentaare.
Ootan täiendusi / kommentaare.
Subscribe to:
Posts (Atom)